10 kõrgeimat mäge maailmas

Die 10 höchsten Berge der Welt

Mäed hõivavad ligikaudu 26,5% maailma maismaapinnast ja on koduks enam kui 50%le maailma elanikkonnast. Hinnanguliselt leidub nendes mägede ökosüsteemides umbes kolmandik maailma maismaa bioloogilisest mitmekesisusest ja enam kui 80% Maa mageveest on talletatud mägiliustikestes.

Mitmed uuringud on näidanud, et maakeral on umbes 108 kõrget mäge, mille kõrgus on üle 7.Jõua 200 m.
Enamik maailma kõrgeimatest tippudest asub India ja Euraasia tektooniliste plaatide servadel Nepalis, Indias, Hiinas ja Pakistanis ning on osa Himaalaja ja Karakorami mäeahelikust.
Allpool on kirjeldatud maailma 10 kõrgeimat mäge.

 

1) Mont Everest 8848 m

Mount Everest kõrgusega 8.848,86 m on maailma kuulsaim ja kõrgeim mägi.
See on ka kõige silmapaistvam tipp seitsme tippkohtumise hulgas (Everest, Aconcagua, Denali, Kilimanjaro, Elbrus, Vinsoni mägi ja Carstenszi püramiid).
Mount Everest asub Himaalaja Mahalangur Himali alarühmas Nepali ja Hiina Tiibeti autonoomse piirkonna piiril.
Tiibeti kohalikud nimetavad seda mäge "Chomolungma" (Universumi Püha Ema) nimega, hiina keeles aga "Zhumulangma Feng". Nepali inimesed ja Nepali valitsus nimetavad mäge "Sagarmatha".

Mount Everesti nõlvadel asuvad mitmed liustikud, nagu Kangshungi liustik, Khumbu liustik, Pumori liustik ja Rongbuki liustik (ida-, kesk- ja lääneliustik). Nendest liustikest pärinevad paljud jõed, nagu Lobujya jõgi, Rong jõgi ja Kama jõgi.

Maailma kõrgeima mäega Mount Everest meelitab kohale arvukalt turiste ja mägironijaid üle kogu maailma ning igal aastal proovib see seda teha enam kui 5 korda.000 inimest mäkke ronima. Selle mäe ronimist peetakse aga ülimalt keeruliseks ja selle kõrgeima tippu saavad ronida vaid kogenud mägironijad.
29 1953. aasta mais said Uus-Meremaa mägironija Sir Edmund Hillary ja kohalik nepali šerpa Tenzing Norgay esimeste meestena, kes edukalt Mount Everesti tippu ronisid. 2017. aastaks on enam kui 7.Mount Everesti tippu jõudis 600 inimest ja hukkus umbes 300 inimest.

 

2) K2 – 8.611m

K2, tuntud ka kui Mount Godwin-Austen või Chhogori, on 8.611 m kõrguselt teine ​​mägi maailmas Mount Everesti järel.

Mägi on osa Karakorami mägedest, mis asuvad osaliselt Tadžikistani Taškurgani autonoomses prefektuuris Hiinas Lääne-Xinjiangis ja osaliselt Baltistani Gilgit-Baltistani piirkonnas Pakistani hallatavas Kashmiris.

K2 kannab hüüdnime "Metsik mägi" ja mägironijad peavad seda üheks kõige ohtlikumaks mäeks maailmas. Ülesannete kohaselt sureb mäel üks inimene iga nelja tippu jõudnud inimese kohta.

31 1954. aasta juulis tõusid Itaalia mägironijad Lino Lacedelli ja Achille Compagnoni esimeste meestena edukalt K2 tippu.

 

3) Kangchenjunga – 8.598 m

8598 m kõrgune Kangchenjunga ("Suure lume viis aardelaudu") on maailma kõrguselt kolmas mägi ja ühtlasi ka India kõrgeim mägi.

See asub Himaalaja mäestiku Kangchenjunga-Himali osas India ja Nepali piiri ääres.

Kangchenjungal on kokku viis peamist tippu. Kolm neist tippudest asuvad India Sikkimi osariigi ja Nepali idaosa piiril, ülejäänud kaks tippu aga Nepali Taplejungi linnaosas.

Sikkimi ja Lääne-Bengali Darjeelingi piirkonna elanikud on mäge alati "pühana" austanud.

Paljud kaitsealad, nagu Khangchendzonga rahvuspark Sikkimis, Neora oru rahvuspark Darjeelingis, Kangchenjunga pühamu Nepalis jne. asutati ainulaadse Kangchenjunga ökosüsteemi kaitsmiseks ja säilitamiseks.

25 1955. aasta mais tõusid kaks Inglise mägironijat Joe Brown ja George Band esimestena edukalt Kangchenjungasse.

 

4) Lhotse – 8.516 m

Lhotse on 8.516 m kõrge, mis teeb sellest maailma suuruselt neljanda mäe.

See asub Himaalaja mäeaheliku Mahalangur-Himali osas Nepali Khumbu piirkonna ja Hiina Tiibeti autonoomse piirkonna piiril.

Lhotse on osa Everesti massiivist ja on ühendatud Mount Everestiga teravaservalise lõunakolonni kaudu. Lisaks põhitipule koosneb Lhotse väiksematest tippudest Lhotse Middle ja Lhotse Sar, 8.414 m või 8383 m kõrge.

18 1956. aasta mais tõusid Šveitsi mägironijad Ernst Reiss ja Fritz Luchsinger esimeste mägironijatena Lhotse peamäele.

 

5) Makalu – 8.485 m

Makalu on 8.485 m kõrge, mis teeb sellest maailma kõrguselt viienda mäe.

See asub Himaalaja mäestiku Mahalangur Himali osas Nepali ja Hiina Tiibeti autonoomse piirkonna piiril.

Makalu on enim tuntud oma püramiidikujulise tipu poolest, mis hõlmab ka kahte märkimisväärset kõrvaltippu: Kangchungtse või Makalu II 7. kõrgusel.678 m ja Chomo Lonzo 7-ga.804 m.

15 1955. aasta mais olid prantslased Lionel Terray ja Jean Couzy esimesed mägironijad, kes edukalt Makalu mäele ronisid.

 

6) Cho Oyu – 8.188 m

Cho Oyu kõrgus on 8.188 m kõrguselt kuues mägi maailmas.

Mägi on Khumbu alalõigu läänepoolseim tipp Himaalaja mäeaheliku Mahalangur Himali osas.

Cho Oyu mägi asub Nepali-Hiina piiri lähedal, umbes 20 km Mount Everestist läänes.

Cho Oyud peetakse "kõige lihtsamaks" kaheksatuhandeliseks, millest saab ronida.

19 1954. aasta oktoobris tõusid esimeste mägironijatena Cho Oyule roni Austria mägironijad Herbert Tichy, Joseph Jöchler ja kohalik šerpa Pasang Dawa Lama.

Esimese talvise Cho Oyu tõusu tegid Poola mägironijad Maciej Berbeka ja Maciej Pawlikowski 12. detsembril. Teostatud 1985. aasta veebruaris.

 

7) Dhaulagiri I – 8.167 m

8167 m kõrgune Dhaulagiri I on maailma kõrguselt seitsmes mägi ja kõrgeim mägi, mis asub täielikult Nepali riigi territooriumil.

Dhaulagiri massiivi piiravad kagus Myagdi Khola jõgi ja edelas Bheri jõe lisajõed.

Kali-Gandaki jõe Kali-Gandaki kuru eraldab läänes Dhaulagiri mägesid idas asuvatest Annapurna mägedest.

13 1960. aasta mais ronis Dhaulagiri I mäele esimestena Šveitsi ja Austria mägironijate meeskond, kuhu kuulusid Kurt Diemberger, Albin Schelbert, Peter Diener, Ernst Forrer ning kaks šerpat Nawang Dorje ja Nyima Dorje.

 

8) Manaslu mägi – 8.163 m

Manaslu kõrgus on 8.163 m kõrguselt kaheksas mägi maailmas.

Mägi asub Nepali Himaalaja Mansiri Himali alarühmas Nepalis Gorkha piirkonnas.

Nimi "Manaslu" tuletati sanskriti sõnast "Manasa", mis tähendab "hing" või "intellekt" ja viitab "mõistuse mäele".

2008. aasta seisuga on Manaslusse ronitud umbes 297 korda ja 53 inimest sai surma.

9 1956. aasta mais tõusis Jaapani ekspeditsioonimeeskond Toshio Imanishi ja Gyalzen Norbu juhtimisel esimeste mägironijatena Manaslusse.

 

9) Nanga Parbat – 8.126 m

Nanga Parbati mägi, kohalikult tuntud kui Diamer, on maailma kõrguselt üheksas mägi, mille kõrgus on 8126 m.

Mägi asub Diameri piirkonnas Pakistani hallatava Kashmiri Gilgiti-Baltistani piirkonnas.

Nanga Parbat asub otse Indusest lõuna pool ja moodustab tohutu Himaalaja mäeaheliku läänepoolseima tipu.

3 1953. aasta juulis tõusis Austria mägironija Hermann Buhl esimese mägironijana Nanga Parbati mäele.

 

10) Annapurna I – 8.091 m

8091 m kõrgune Annapurna I on maailma kõrguselt kümnes mägi.

Annapurna massiiv on osa Himaalaja mägedest ja asub Nepali põhjaosas. Annapurna massiivis on mitu kõrget tippu, millest Annapurna I on kõrgeim.

Nagu enamikku teisi kõrgeid mägesid, on ka Annapurna I-l äärmiselt raske ronida ning sellel on maailma 8000-meetrise tipuga võrreldes kõrgeim hukkunute ja tippude suhe.

Sellegipoolest said Prantsuse mägironijad Maurice Herzog ja Louis Lachenal sellega 3. päeval hakkama. juunil 1950, esimesed mägironijad, kes jõudsid Annapurna I tippu.

 

Nagu ülaltoodust nähtub, kuulub enamik maailma kõrgeimatest mägedest Himaalaja ja Karakorami ahelikku. Nende mägede looduslik ilu ja mägede ökosüsteemides leiduv ainulaadne bioloogiline mitmekesisus meelitavad ligi palju turiste üle maailma ja aitavad edendada turismitööstust.

Nagu ülalpool kirjeldatud, püüab Mount Everesti ronida keskmiselt 14 mägironijat päevas. Alates 2010. aastast on selle tipul olnud isegi geopeitus nimega "Earth's Roof – Mount Everest Peak", mis viimati logiti 2013. aastal.

Viimastel aastakümnetel on aga globaalsest soojenemisest ja inimtegevusest tingitud kliimamuutustest tingitud kõrgemad temperatuurid neid mägesid tõsiselt mõjutanud.