Mäed Tiroolis

Muljetavaldav mägimaailm oma kolme tuhande aasta vanuste majesteetlike rõngastega on üks teie Tirooli puhkuse tipphetki.

Mäestik, nagu Karwendeli mäed ja Kitzbüheli Alpid Põhja-Tiroolis ning Kõrg-Tauern Tirooli idaosas, kutsuvad teid ainulaadsetele alpielamustele. Muljetavaldavad kolm tuhat ning lume ja jääga kaetud tipud ei paku mitte ainult hingematvat tausta, vaid ka hingematvat vaadet orule.

1.Allgäu Alpid

Allgäu Alpid on osa Põhja-lubjakivi Alpidest ja ulatuvad Saksamaalt Tirooli ja Vorarlbergini.

Allgäu Alpid on mäerühm Lubjakivi-Alpide põhjaosas, mis asub Bodeni järvest ida pool. Allgäu Alpid ei ole aga tihedalt seotud samanimelise piirkonnaga Saksamaal, mis hõlmab vaid väikest osa Allgäu Alpidest. Allgäu Alpid ulatuvad ligikaudu 75 x 50 kilomeetri suurusel alal Baierist ja Baden-Württembergist kuni Austria Tirooli ja Vorarlbergi liidumaani. Allgäu taimestik on Alpide üks mitmekesisemaid.

Tiroolis on kaks Allgäu Alpide alarühma: Tannheimi mäed ja Vilsalpseeberge. Tannheimi mägesid eraldab ülejäänud Allgäu Alpidest homogeenne org. Varem moodustasid need mäed iseseisva mäerühma. Vilsalpsee mäed asuvad Tannheimeri oru serval ja on koos Vilsalpseega populaarne matkasihtkoht.

Tiigid: Tannheimi mägede kõige olulisemad mäed on Kellenspitze (2.238 m), Rote Flüh (2.108 m), härglint (2.173 m) ja Gehrenspitze (2.163 m). Vilsalpseeberge peamine tipp on Leilachspitze (2.274 m). Kuus Allgäu Alpide kümnest kõrgeimast tipust asuvad Tiroolis.

matkarajad: Rote Flühi, Gimpeli, Kellenspitze ja Gehrenspitze ümbrus on mägironijate seas eriti populaarne. Allgäu Alpides on ka mitmeid järvi, millest mõned on kaitse all ja on populaarsed matkasihtkohad. Kõrgmägedes on 24 kohaliku Alpiühenduse AVS onni ja mitmed kaugmatkarajad, mis neid onne läbivad, näiteks Euroopa kaugmatkarada E4 (Pyrenees-Crete), Euroopa kaugmatkarada E5. (Atlandi-Aadria meri) ja Via Alpina.

2.Brandenburgi Alpid

Brandenburgi Alpid, tuntud ka kui Rofani mäed, on Ida-Alpide põhjapoolsete Lubjakivi-Alpide alarühm.

Brandenburgi Alpid asuvad Tirooli osariigis ja piirnevad Achensee järve, Inni oru ja Baieri Prealpidega. Brandenburgi Alpe nimetatakse sageli Rofani mägedeks, kuigi see termin kirjeldab ainult mägesid Brandenberger Ache ja Achensee vahel. Brandenburgi Alpid hõlmavad ala Kotalmjochist Rofanspitzeni.

Brandenburgi Alpid piirnevad põhjas Baieri Alpide jalamitega, idas Kaiseri mägedega, lõunas Kitzbüheli Alpidega, edelas Tuxi Alpidega ja läänes Karwendeli mägedega.

Tiigid: kuulsaimate mägede hulka kuuluvad Hochriss (2.299 m), Guffert (2195 m), Rotspitz (2.067 m), Seekarlspitze (2.261 m), Rofanspitze (2.259 m), Pendling (1.563 m), šokolaaditahvel (2.165 m) ja Vordere Sonnwendjoch (2.224 m) t2

Matkarajad: need mäed pakuvad ka palju võimalusi matkamiseks ja jalutamiseks. Üks neist on "Rofanrunde" koos ööbimisega Erfurteris või Dalfazalmis.

3.Gailtali Alpid

Gailtali Alpid on alpi lubjakiviahelik, mis hõlmab ka mäeahelikke, nagu Lienzi dolomiidid.

Austria lõunaosas, täpsemalt Ida-Tiroolis ja Kärntenias, ulatuvad Gailtali Alpid üle 100 km. See paekivist Alpi ahel ulatub Drau ja Gaili orgude vahel ning hõlmab Lienzi dolomiite. Kuigi Lienzi dolomiidid on oma nime saanud naabruses asuvate dolomiitide järgi, ei kuulu nad dolomiitide hulka ega ole valmistatud dolomiitkivimist. Geoloogilisest vaatenurgast ei kuulu Gailtali Alpid mitte Lõuna-Alpide, vaid Ida-Alpide hulka. Naabruses asuvad mäeahelikud on Villgrateni mäed loodes ja Krani ja Karavaki mägede põhiosa lõunas. Idas piirnevad Gailtali Alpid Gurktalpsiga, põhjas aga kõrguvad Ankogeli, Kreuzecki ja Schoberi mäeahelikud.

Kärnteni Weissensee, Austria kõrgeim supeljärv, on samuti osa Gailtali Alpidest. Lienzi Dolomiidid ulatuvad umbes 40 km pikkuselt Kärntner Sattelist, Hochpustertalis Sillianist idas, kuni Gailbergsattelini. Gailtali Alpidesse kuuluvad ka Reisskofeli rühm, Latschuri rühm, Spitzegeli rühm ja Dobratsch ning ulatuvad Kärntenini.

Tiigid: Gailtali Alpide kõrgeimad mäed on Große Sandspitze (2.770 m) ja Reisskofel (2.371 m). Teised märkimisväärsed tipud on Spitzkofel (2.718 m), Jauken (2.275 m), Gamswiesenspitze (2.486 m), Lumkofel (2.287 m), sadulakukk (2.033 m) ja Spitzkopfel (2.223 m) t2

matkarajad: "Gailtaler Höhenweg" on 150 km pikkune matkarada. Gailtali Alpides on saadaval onnid Karlsbader Hütte, Kerschbaumeralm Schutzhaus Lienzi Dolomiitide keskosas ja Comptonhütte Reisskofelbergi põhjaosas.

4.Grossglockner

Hohe Tauerni kõrgeim mägi on Großglockner (3.798 m).

Hohe Tauerni massiiv ulatub üle Salzburgi, Kärnteni ja Ida-Tirooli ning on Ida-Alpide keskne kõrge mäeahelik. Kõrg-Tauern jaguneb kaheks osaks: Villgrateni mäed ning Granatspitzi, Glockneri, Goldbergi, Kreuzecki, Schoberi ja Ankogeli mäeahelikud. Lisaks koosneb Kõrg-Tauern peamiselt kristalsetest ja kiltkivimitest, mis on oma koostiselt üsna keerulised. See 120 km pikkune mäeahelik moodustab Ida-Alpide keskuse. Hohe Tauernis algab jää vahemikus 2.700 ja 2.Paista 900 meetrit.

Salzach voolab Hohe Tauerni põhjaosas, Drautal lõunas, läänepiiri moodustavad Krimmler Ache ja Ahrntal Itaalias. Ida pool asuvad Großarltal, Murwinkel ja Katschbergpass. Olulisemad ristmikud on Felbertauerni tunnel, Großglockneri Alpine Panorama Road ning Tauerni ja Katschbergi tunnel.

Tiigid: Kõrg-Tauerni muljetavaldavate mägede hulka kuulub Großvenediger (3.666 m), Suur Muntanitz (3.236 m), Hocharn (3.254 m) ja Hochalmspitze (3.360 m). Ja muidugi "Ida-Alpide kuningas", Großglockner (3.798 m).

matkarajad: 1.836 ruutkilomeetri suurune Hohe Tauerni rahvuspark on Alpide suurim rahvuspark. Arvukad õpperajad pakuvad huvitavat teavet ja võite isegi märgata marmoti või seemisnaha.

5.Kaiserberge

Saksamaa-Austria piiril asuvates Alpides domineerivad Wilder Kaiseri ja Zahmer Kaiseri mäeahelikud.

Innist ida pool, Kufsteini lähedal, on kaks peaaegu paralleelset mäeahelikku, Wilde Kaiser ja Zahmer Kaiser. Lõunapoolne mäeahelik Wilder Kaiser asub täielikult Tiroolis. Lõunas piirneb Kitzbüheli Alpidega, idas on mäed madalamad ja põhjas Zahmer Kaiser Wilder Kaiseriga. Looduslik üleminek kahe mäeaheliku vahel on Stripsenjoch (1.577 m). Wilder Kaiseri mägesid ümbritsevad head ühendused orudega. Ideaalsed lähtekohad mägimatkadeks on Kufstein, Scheffau, Ellmau, Going, St. Johann Tirolis ja Griesenau.

Zahmer Kaiser moodustab Kaiseri mägede põhjaosa. Põhjas on Chiemgau Alpid. Kohalik elanikkond nimetab Zahmeri Kaiserit ka Sonnkaiseriks, Ebbser Kaiseriks, Walchsee Kaiseriks või Hinterkaiseriks. Välja arvatud eesmise katla lõikamine (2.002 m) Zahmer Kaiseri mäed ei ületa 2.000 meetrit. Piirkonnas on kolmas "keiser": Niederkaiser. See mäeahelik ühendub kagus asuva Wilder Kaiseriga. Väike hari ei ole puujoonest kõrgem.

Tiigid: Kui nimetada vaid mõnda Wilder Kaiseri kaunimatest mägedest: Ellmauer Halt (2.344 m), Sonneck (2.200 m), Goingeri peatus (2.242 m), Scheffauer (2.111 m), Mitterkaiser (2.011 m), Zettenkaiser (1.968 m) ja Karlspitzen (2.281 m). Zahmer Kaiseri kõige olulisemad mäed on Pyramidenspitze (1.998 m), Vordere Kesselschneid (2.002 m), Elferkogel (1.601 m), Petersköpfl (1.745 m) ja Naunspitze (1.633 m).

matkarajad: Wilder Kaiseri mäed pakuvad fantastilisi panoraamvaateid, aga ka suurepäraseid matku. Näiteks saab püramiidi tippu ronida fikseeritud köisraudteega. Kuid on ka väga lihtsaid radu, mida igaüks võib läbida. Niederkaiseri seljandikul on varuks ka palju üllatusi, nagu via ferratas ja Kaiserbergi kaunimad kosed.

6.Karwendeli mäed

Karwendeli mäed pakuvad loodusesõpradele palju võimalusi.

Karwendeli mäed, mida nimetatakse ka Karwendeliks, on osa Põhja-Lubjakivi Alpidest ja asuvad peamiselt Tiroolis, aga ka Saksamaal Baieris. Karwendeli mäed on seotud Baieri Alpidega: nimi "Karwendel" viitab kogu mäeahelikule Isari ja Inni ning Achensee järve vahel. Karwendeli mäed koosnevad peamiselt lubjakivist ja dolomiidist, mis esinevad Erlspitzi mägedes.

Peamised seljandikud kalduvad lõuna poole ja moodustavad oma järskude nõlvadega vertikaalsed kaljutahud, mille suurus on üle 1.000 meetrit. Lõunaküljel on veel nõlvad, mille moodustasid jääajal liustikud. Suurema osa mägedest avanud mägironija Hermann von Barth tutvustas mõtet nimetada mäeahelikud orgude järgi. Karwendeli mäed piirnevad Baieri Prealpide, Brandenburgi Alpidega, Tuxi Alpidega, Wettersteini mägedega ja Miemingeri ahelikuga. Karwendeli mägede kõrgustel võib sageli kohata seemisnahakarju ja Sonnjochi piirkonnast võib leida ka metskitse.

Tiigid: Karwendeli kõige olulisemad mäed on Birkkarspitze (2.749 m), Hafelekarspitze (2.334 m), proua Hitt (2269 ​​m), Erlspitze (2.404 m), Sonnjoch (2.457 m), Gamsjoch (2.452 m), Vordere Brandjochspitze (2.559 m), Großer Solstein (2.541 m), Torkopf (1.929 m) ja Großer Bettelwurf (2.725 m).

matkarajad: Karwendeli mäed on kaitseala. 727 ruutkilomeetri suuruse pindalaga Karwendel Alpine Park on üks Ida-Alpide suurimaid loodusparke. Populaarsed matkade alguspunktid on Scharnitz, Mittenwald, Seefeld, Hallö Pertisau või Eng. Kõige populaarsemad fikseeritud marsruudid Karwendelis on loomulikult Innsbrucki ja Miemingi marsruudid. Ka matk Scharnitzist muljetavaldava mägimaastikuga Achensee järveni on klassika.

7.Kitzbüheli Alpid

Kitzbüheli Alpid ulatuvad üle Austria Tirooli ja Salzburgi osariikide.

Kitzbüheli Alpid ulatuvad Zillertali ja Zelli järveni. Lõunas piirnevad Kitzbüheli Alpid Gerlosi kuru ja Salzachi oruga, mis eraldavad mäeaheliku Veneetsia mägedest. Kitzbüheli Alpid piiravad põhjas Kaiserberge, kirdes Loferer Steinberge ja Leoganger Steinberge, idas Salzburger Schieferalpe, lõunas Großglockner, edelas Zillertal, läänes Tuxal ja loodes Brandenburgeri Alpide poolt piiratud.

Kitzbüheli Alpid hõlmavad St. Johann in Tirol, Kitzbühel, Pillerseetal, Brixental, Wildschönau ja Alpbach.

Tipud: Kitzbüheli Alpide tähtsaimad tipud on Lääne-Salzachgeier (2.469 m), Kröndlhorn (2.444 m), Großer Rettenstein (2.366 m), Geissstein (2.469 m), Kröndlhorn (2.444 m), Großer Rettenstein (2. 366 m), Geissstein (2.366 m) ja Kitzbüheli Alpid, 363 m), Wildseeloderer (2.118 m), suur kirves (2.309 m), Großer Galtenberg (2.425 m), Hohe Salve (1.828 m), Schmittenhöhe (1.965 m) ja Hahnenkamm (1.712 m).

Matkarajad: Kitzbüheli Alpid, mida iseloomustavad järsud tipud, sobivad ideaalselt matkamiseks ja suusatamiseks, kuna piirkonnas on mitu suurt suusapiirkonda. Piirkonda iseloomustavad ka arvukad alpikarjamaad ja võõrastemajad. Nautige maastiku uurimist.

8.Lechtali Alpid

Lechtali Alpe iseloomustab silmatorkav peahari.

Lechtali Alpid ulatuvad üle Tirooli ja Vorarlbergi liidumaa ning on Ida-Alpidest põhja pool asuvate Lubjakivi-Alpide suurim mäeahelik. Lechtali Alpide peamine eripära on kivimite mitmekesine koostis ja välimus. Lechtali Alpides on ainsad 3.000 elanikud põhjapoolsetes Lubjakivi-Alpides, Parseierspitze'is (3.040 m).

Lechtali Alpid piirnevad põhjas Allgäu Alpidega, kirdes Ammergau Alpidega, idas Miemingi ja Wettersteini mägedega, lõunas Ötztali ja Samnauni mägedega, edelas Verwalliga ja läänes Lechquelle mägede juures.

Tiigid: kõrgeimad tipud on Parseierspitze (3.040 m), Darwini pea (2.970 m), lõunapoolne Mustpea (2.949 m), Gatschkopf (2.947 m), Bocksgartenspitze (2.939 m), Holzgauer Wetterspitze (2.898 m), Oberer Bocksgartenkopf (2.888 m), Vorderseespitze (2.888 m), Freispitze (2.887 m) ja Eisenspitze (2.859 m).

matkarajad: Lechtali Alpid on populaarne matkapiirkond. Euroopa matkarada E5 läbib Lechtali Alpe põhjast lõunasse ja teine ​​populaarne rada viib pikisuunas läbi Alpide. Kuid on ka teisi teid, nagu Augsburger Höhenweg ja Spiehlerweg. Via Alpina punased ja kollased teed läbivad ka Lechtali Alpe. Seal on ka via ferratas, nagu Arlberg ja Imster Weg. Valik on peaaegu piiramatu.

9.Leogangi mäed

Leogangi mäed on tüüpiline karsti mäeahelik ja seetõttu iseloomustavad neid koopaid.

Leogangi mäed on osa Põhja-lubjakivi Alpidest ja ulatuvad üle Tirooli ja Salzburgi. Rooma sadul (1.202 m üle merepinnadM) eraldab sellest mäeahelikust naabruses asuvad Lofereri mäed. Leogangi ja Loferi mägesid hallatakse samuti seotud alarühmadena. Leogangi mäed piirnevad loodes Loferi mägedega, läänes Kaiseri mägedega, lõunas Kitzbüheli Alpidega ja kagus Salzburgi kiltkivi Alpidega, idas Berchtesgadeni Alpidega.

Leogangi mägesid iseloomustab rida koopaid. Mägede suurim koobas on Lamprechtsofen (ahi = koobas), mida on tuntud juba sajandeid. Umbes 700 m 51 km pikkusest koopast on määratud lootsikoopaks. Põhja-Tiroolis asuvad Leongangi mäed Pillersee orus, Loferi ja Leogangi mägede ning Kitzbüheli Alpide vahel.

Tiigid: enamik Leogangeri mägede olulisi tippe asub Salzburgi osariigis, sealhulgas Birnhorn (2.634 m), Hochzint (2.243 m) ja Kuchelhorn (2.500 m).

 

matkarajad: naabermäed, nagu Kitzbüheli Alpid, mängivad alpispordis olulisemat rolli kui Leogangi mäed. Leogangi mägedes on kaks Alpine Club AVS-i onni, sealhulgas 2051 m kõrgusel asuv Passauer Hut. Fantastiline matk algab Pillersee orus asuvast Hochfilzenist Griesseni Alpidesse ja Griessener Hochmosseni, mis on kaitseala ja linnukaitseala.

10. Loferberge

Loferberg asub Austrias, täpsemalt Põhja-Tiroolis ja Salzburgis.

Loferberg on mäeahelik Lubjakivi-Alpide põhjaosas ja on tihedalt seotud Leogangiga: kaks mäeahelikku on naabruses ja neid nimetatakse mõnikord alarühmaks. Kaks mäeahelikku, tuntud ka kui Kivimäed, eraldab I maailmasõda.Eraldatud 202 meetri kõrgune Römersatteli kuru. Loferberg on karsti mäeahelik ja pakub ulatuslikku koobaste võrgustikku. Kuulsaim neist on Praxi jääkoobas Salzburgis.

Loferberg piirneb põhjas Chiemgau Alpidega, idas Berchtesgadeni Alpidega ja kagus Leongangi mägedega, edelas asuvad Kitzbüheli Alpid ja läänes Kaiseri mäed. Tiroolis on Pillersee orus selliseid puhkekuurorte nagu Waidring ja Hochfilzen. Populaarne suusapiirkond Loferer Alm asub samuti Tirooli territooriumil, kuigi see kuulub Steinplatte, mitte Loferbergi alla.

Tippkohtumine: Loferberge kõrgeim tipp on Große Ochsenhorn 2.511 m. Teised olulised tipud on Große Reifehorn (2.480 m), Breithorn (2.413 m), Rothörnl (2.394 m) ja Seehorn (2.155 m).

Matkarajad: Loferbergil on kaks fikseeritud köisraudteed ja Schmidt-Zabierow-Hütte, kohaliku Alpiklubi AVS ainus onn Loferbergil. Muidu ei ole selle aheliku mäed eriti tuntud, sest köisraudteega neile ligi ei pääse. Tõus Loferer Skihörndlile (2.286 m) on aga väga populaarne suusareis.